Lisandub päikesepaneele

 Kuur-töökoja tagasein jääb kirde suunda. Suvehommikutel särab seal aga selline ilus päike et lausa kahju kohe et see energia läheb raisku. Ja seda päikesesära jagub sinna kuni ennelõunani. Kuna koos kadunud isaga sai ülemõõdunud suvel teha sellel hoonele ka värskendusremont, tekkis mul juba siis idee et paneks õige sinna seina päikesepaneelid, et saaksin hakata varem päikeseenergiat tootma ja kasutama. Just hommikusel ajal on energianälg kõige suurem kuna akupank on siis juba tühi või kohe tühjaks saamas ja olemasolevate päikesepaneelidega tekib arvestatav tootmisvõimsus alles kella 8 paiku hommikul. Päikesepaneelide kirdesse paigutamisega saaksin mitu head tundi omale juurde võita ja samasuguse koguse särtsu mida tavaliselt saan tarvitada kella 8 paiku, saaksin tekitada juba näiteks kella 5 paiku. Seda loomulikult selge ilma korral. Ja mida olen täheldanud, selget ilma ongi justnimelt enam suveperioodil varahommikust ennelõunani. Seega täiendavad päikesepaneelid kirde suunda seada on lausa kohustuslik! 

Otse loomulikult maksavad päikesepaneelid raha ja seda va krabisevat on kahjuks minu käsutuses alati piiratud hulgal ja seega mõte kuidas seda kulutada jookseb mul alati kiiremini kui oma niru müüjapalgaga jõuan juurde teenida. See on nagu aamen kirikus, et seda raha mul nagu polegi eriti! 

Nii juhtuski, et reaalse ostuni jõudsin ma alles mõõdunud aasta viimastel päevadel. Ostsin paneelid sellisest toredast kohast nagu MySolar. Paneele sai ostetud 4 tükki ja igaühe nimivõimsus on 450W. Koguvõimsus seega ideaaltingimustel tervelt 1,8 kW. Ideaaltingimusi varahommkul madalalt paistva päikesega vaevalt et olema saab aga mine sa sigu tea! Äkki lajatab sellise säraga et särtsu ei jõua äragi tarvitada. Eks unistada ikka võib. Tegelikult saigi paneelid soetatud võimsusvaruga, et saaksin juba varahommikutel oma off-grid süsteemi kaadervärgid töösse lülitada. Kui nelja paneeli peale tipphetkel kilovatigi välja saaks pigistada oleks juba ka väga hästi. Igal juhul, paneelid sain jaanuari alguspäevadel kätte ja kuna oli talv, siis said paneelid ulualla paigutatud kevadet ootama. 

Ja nüüd ongi see kevad käes ja kuna nüüdseks on läbi saanud ka mu viimaste kuude suurim projekt ja rahaneelaja - vannitoa remont, siis on mul enam aega ka muude asjade jaoks. Täna saigi härjal sarvist haaratud ja paneelid ulualt välja veetud, vinklid külge kruvitud ja seejärel minu kirjutise alguses äramainitud hoone kirdeseinale kinnitatud kruvide abil. Antud roima iseloomustab hästi ka järgnev joonis: 

Kuur-töökoja tagasein sai väheke huvitavama fassaadi päikesepaneelide näol (28. märts 2023)

Kindlasti tekib lugejal küsimus miks olen päikesepaneelid paigaldanud vertikaalselt? Kaldu paigutatuna toodaksid need ju rohkem elektrit. Jah, kui need oleks paigutatud vaatega lõunakaarde, oleks kaldu paigaldus olnud äärmiselt vajalik kuid ma ju paigutasin need paneelid vaatega kirde poole. Justnimelt sel põhjusel ongi need paneelid vertikaalse paigutusega. Suvehommikutel kirdest tõusev päike on veel üsna madalal ja kiired on maapinna suhtes veel üsna väikese nurga all. Ja need esimesed pikesekiired mis enam kui kilomeeter üle põllumassiivi jääva metsa tagant nähtavale ilmuvad, on need kõige magusamad kuna mu off-grid süsteemi energiadefitsiit on sel ajal kõige suurem ja akupank januneb uue särtsu järele. Ja need päikesekiired satuvad kohe paneelidele ja panevad need voolu tootma. Elektronid (justnimelt elektronid, mitte molekulid!) hakkavad kibekiiresti mõõda juhtmeid liikuma ja veavad särtsu akudesse. Ja paneelidele langevad kiired enamvähem täisnurga all ja seega ongi vertikaalne paigutus antud olukorras ainuõige lahendus. Hommiku edenedes päike küll tõuseb kõrgemale, kiirte langemisnurk väheneb kuid päike muutub samas üha eredamaks, seega suhteliselt suurt võimsust neist uutest paneelidest peaks jaguma varase ennelõunani. Siis juba läheb suurem energiatootmine üle endise saunahoone katusel asuvatele kagu suunda paigutatud paneelidele ja pärastlõunal aga aiamaja katusel olevatele edelasuunalistele paneelidele. Seega on mul nüüd päikesepaneele 180 kraadise nurga ulatuses. Loomulikult tahan paneele tulevikus veel juurde. Seda just eelkõige kagu suunda. 

Paneelide paigaldus on antud projekti juures vaid üks töödest. Vedada tulevad ka kaablid ja teha ühendused. Akupank asub mul teises hoones mille nimi on veel vanadest aegadest, õigemini juba eelmisest omanikust - karjaköök. Tol ajal asus seal pliit koos sisseehitatud pajaga ja seal sai laudalojustele ninaesist ette valmistatud ja seatapu korral ka karvavõtutett pajas keedetud. Igal juhul oma algset funktsiooni sel hoonel enam pole ammu ja nüüd ongi seal ruumis kus varem asus too pliit pajaga hoopis mu koduse elektrijaama süda koos akupanga, laadimiskontrollerite ja inverteriga. Sinna  tulevad kaablid ka kahest varasemast nn energiaplokist ehk  päikesepaneelide süsteemist. Seega ka täna tuli mul kaabel vedada päikesepaneelidest läbi kuuri ja töökoja karjakööki. Kahe hoone vahel sai juba ülemöödunud aastal maasse paigaldatud selleks puhuks kaablitoru kust siis kaablid saidki läbi veetud. Ühenduste tegemiseni ma täna (ehk siis 28. märtsil) veel ei jõudnud. Aga küll veel jõuan ja pealegi aega ju on selle kiire asjaga. ☺

Proovisin juba ka kuidas paneelid voolu annavad. Kuigi see proovimise aeg jäi pärastlõunasele ajale ja pealegi oli taevas ka pilves siis särtsu neist pisut ikkagi juba tuli. Torkasin kaabliotsad teineteise vastu. Tekkis pisike kuid ilus ja sisisev kaarleek  millega saanuks teha juba pisemaid mini-keevitustöid. Võib juba ette kujutada milline see kaarleek oleks olnud siis kui paneelidele oleks otse päike peale paistnud. Ideaaltingimustel on täna paigutatud süsteemis avatud ahela pinge 200 volti, sest pneelid said ühendatud jadasse. See juba on pinge mis võib inimeselooma ilma pikema jututa teise ilma saata. Seega: elekter pole mänguasi!

Kindlasti kajastan nende ja ka teiste päikesepaneelidega seonduvat veelgi ja kuna alles hooaeg on algamas siis põhjust päikeseelektri teemal juttu teha on enam kui küll.