Postitused

Juunikuu kodus ja aias

Kujutis
 Saigi ka jaanikuu läbi. Kuidagi kähku on läinud see aeg. Alles ma kirjutasin oma maikuu tegemistest kui juba tuleb juunikuu kokku võtta. Elutempo on olnud kiire. Hoolimata sellest et juunikuusse mahtus ka 2 nädalat puhkust. Halastamatult kiiresti mõõdus see puhkus. Oli see mul kuu esimeses pooles. Ka puhkusejärgne aeg on kiirelt mõõdunud, hoolimata sellest, et lõviosa sellest olen pidanud tööl käima.  Hakatuseks. Hoolimata jahedast kevadest sai taimekasv juunis hoo sisse. Lilleamplid lõid mul uhkesti õitsele ja taimed kasvasid lausa silmnähtavalt. Hoolimata sellest, et juuni algus polnud kuigi palav ka. Juuni esimesed päevad pakkusid veel öökülmaohtu ja päevaks pilviseid hetki ja vähest vihmagi. Pööre suve suunas toimus 4. juunil. Sealt edasi tulid ilusad kuid mõõdukalt soojad ilmad. See oli mõnus aeg. Sain väljas toimetada palavust kannatamata. Ülekaalus olid selged ilmad. Mul päikesepaneelid said tööd teha. Siiski mitte veatult. Terve kuu oli läbiv probleem: vigane automaat...

Koerad jooksus

Kujutis
 Meil on majapidamises 3 koera: emane valger värvi ja suuremat kasvu Nora ja 2 väiksemat isast: musta värvi Matu ja musta-pruunikirju Pätu. Nad kõik on suhteliselt noored koerad. Nora sai toodud 2020. aasta alguses ja Matu ning Pätu sama aasta lõpus. Nad kõik olid siis üsna kutsikad alles.  Koerad tiigi sillakesel päikest võtmas 4. aprillil 2021. Vasakult: Matu, Pätu ja Nora. Nora on üsna ara loomuga. Võõraid inimesi kardab. Kui keegi mõõda külateed jalutab, siis haugub ta eemalt (ilmselt enda julgustamiseks ja jätmaks mõõdujale mulje temast kui kurjast koerast) ja seejärel põgeneb tuppa (juhul kui maja uks on ikka lahti). Matu omapäraks on kirg  mõõdasõitvate suurte masinate vastu. Või vähemalt sellised mis sõites rohkem müra teevad (traktorid, veoautod ja ka ATVd). Siis ta suure kisaga mis kujutab endast üha peenemas toonis haukumist. Ja samas jookseb masinaga mõõda aiaäärt kaasa, omal keel pikalt ripakil. Pätu on väga kade koer. Ja ka väga agressiivne teiste koerte vas...

Kodukootud elektrijaam

Kujutis
NB! KIRJUTIS ON VEEL POOLELI. SEEGA VÕIB ETTE TULLA TRÜKIVIGU MIS HILJEM REDIGEERIMISE KÄIGUS ÄRA PARANDAN! Et sel teemal rääkima hakata, kirjutan kõigepelt oma lapsepõlve memuaaridest hakatuseks.  Elekter on mind terve elu paelunud. Juba lapsena meeldis mul mängida patareide, taskulambipirnudega ja mänguautode seest välja võetud mikromootoritega. Mul meeldis juhtmeid ühendada, meeldis näha sädemeid kui sai pluss- ja miinusjuhe omavahel kokku pandud. Need sädemed olid küll lahjad aga ikkagi põnev. Meeldis panna keelt lapiku taskulambipatarei klemmide vastu. Oi kui äge tunne oli keelel. Ega mu lapseea elektrihuvi ainult patareidega ei piirdunud. Seinakontaktis need 2 auku olid ka oi kui põnevad. Kuigi vanemad olid mul keretäie ähvardusel neid keelanud torkida, oli mul ikkagi uudishimu suur ja oleks tahtnud näha mis juhtub kui torkan näiteks traadi seinakontakti. Lapsepõlvekodus oli meil köögis 3-faasiline seinakontakt. Ühes nurgas see asus ja minus uudishimu äratas. Igatahes seal ol...