Kodukootud elektrijaam
NB! KIRJUTIS ON VEEL POOLELI. SEEGA VÕIB ETTE TULLA TRÜKIVIGU MIS HILJEM REDIGEERIMISE KÄIGUS ÄRA PARANDAN! Et sel teemal rääkima hakata, kirjutan kõigepelt oma lapsepõlve memuaaridest hakatuseks. Elekter on mind terve elu paelunud. Juba lapsena meeldis mul mängida patareide, taskulambipirnudega ja mänguautode seest välja võetud mikromootoritega. Mul meeldis juhtmeid ühendada, meeldis näha sädemeid kui sai pluss- ja miinusjuhe omavahel kokku pandud. Need sädemed olid küll lahjad aga ikkagi põnev. Meeldis panna keelt lapiku taskulambipatarei klemmide vastu. Oi kui äge tunne oli keelel. Ega mu lapseea elektrihuvi ainult patareidega ei piirdunud. Seinakontaktis need 2 auku olid ka oi kui põnevad. Kuigi vanemad olid mul keretäie ähvardusel neid keelanud torkida, oli mul ikkagi uudishimu suur ja oleks tahtnud näha mis juhtub kui torkan näiteks traadi seinakontakti. Lapsepõlvekodus oli meil köögis 3-faasiline seinakontakt. Ühes nurgas see asus ja minus uudishimu äratas. Igatahes seal ol...