Kevad on hoo sisse saanud

 Tundub, et see vinduv kevad on nüüd läbi saanud. Vähemalt mõneks ajaks. Tulnud on see päris õige kevad päikesepaiste, soojade ilmade, linnulaulu ja kevadise lilleõite iluga. Sellised toredad ilmad meelitavad üha enam õue toimetama. Muidugi niipalju kui mu tööelu seda võimaldab. Enamuse oma väärtuslikust ajast tuleb ju kahjuks tööl käimisele ja seal töö tegemisele ohverdada. Selline see elu paraku on.

Igatahes kevad on tulnud oma vääramatu jõuga ja tuleb sellega leppida ja oma elu kevadisele reziimile häälestada. Minu jaoks tähendab see uute projektide alustamist nii aias kui ka kodus üldiselt. Mõnedega olen juba poole peal, samas teiste alustamisega läheb veel aega. Samas tähtis ongi ka õige hoovõtt. Loomulikult tahaks kõike teha nüüd ja kohe aga paraku tengelpunga täituvusaste on enamuse ajast "emty" peal kui hakata seda auto kütusepaagi näidikuga võrdlema. Teine teema on muidugi piisava vaba aja ebapiisav olemasolu millest ma põgusalt ka mõni rida ülalpool kirjutasin. 

Kui eelmises postituses kirjutasin päikesepaneelide paigaldusest siis see töö polegi ka veel selleks aastaks päris läbi. Kavas on paar paneeli veel juurde soetada et hommikupäikesest püütavat võimsust veelgi tõsta. Mõjuvam põhjus on siiski see et 4 paneeli jadasse panna on ikka minu laadimiskontrolleri jaoks liig mis liig. Pinge läks liiga kõrgeks. Tuleb piirduda kolmega. Samas siis jääks 1 paneel ju "üle" aga see tõsiasi mulle aga ei sobinud, seega tulebki väljapraagitud paneelile juurde soetada paar seltsilist. Ehk siis tuleb mul süsteem 2x3 paneeli ja need süsteemis panen omavahel paralleeltööle. Seega särtsu hommikuteks saab olema vast juba piisavalt. Kui jutt särtsule läks siis mul õnnestus esialgsest süsteemist ka 192 voldine elektrilöök ka saada. Seda veel pilvise ilmaga. Vastik tunne oli. Enam ei taha. Ja ei soovita teistele ka!

Oma taimekesed mis ette kasvatan said hiljuti toimetatud aiamaal olevasse kasvumajasse. Sinna said kolitud oma mõlemad minikasvuhooned kuhu panin oma lilletaimekesed,et neil soojem oleks. Tomatite jaoks sai  kasvuhoonesse sisse tehtud veel teinegi väiksem kasvuhoone. Karkassi tegin käepärast olnud puuliistudest. Selle ümber kerisin katteloori. Katuseks sai lapiti pandud üks tahvel polükarbonaati. Tomatite vahele sai pandud suur veenõu mis salvestab päevast soojust ja kiirgab seda siis jahedatel öödel taimedele. Mõnus hajutatud valgusega ja hea mikrokliimaga onnike tomatitel. Seda kõike selleks et kaitsta taimi öökülmade eest sest viimased on ikka paras nuhtlus ja teevad taimedega kohe 1:0 kui ma minged lisasoojustusi ei kasutaks. Pealegi kütavad mul ühte minikasvuhoonetest ja ka tomatite "onni" soojapuhur ja vana juuksekuivatusföön. Mõlemit soojatekitajat panin juhtima Sonoff termo-hügrorelee. See on selline tore nutirelee mis on mul ühendatud kodusesse wifi võrku (mul on ka õues tekitatud üsna korralik wifi leviala) ja saan seda nutireleed käsutada ja juhtida läbi oma nutitelefoni. Seadistasin sellel releel temperatuuri mille peale hakkab küte tööle ja temperatuuri mille peale lülitub küte välja. Süsteem toimib kenasti nagu kellavärk. Boonuseks saan igal ajal telefonist jälgida mis temperatuur kasvumajas on. Hingerahu on igati garanteeritud. Vot seda hingerahu ei saa olema paraku järgmise elektriarve kättesaamisel ja veel vähem selle maksmisel. Päikeseelektrit paraku siin kasutada ei saa kuna öösel kui on külm, päike ju ei paista ja mu akupank ole ka nii võimekas et ainult sinna salvestatud elektrit ka öösel sellises mahus nagu küte seda nõuab, kulutada. 

Üks projekt, millega olen ka algust teinud on ühele tiigiäärsele müürile piirdeaia ehitamisega. Õigemini selle ehituseks ettevalmistusega. Miks sinna aia teen? Mul sai omal ajal seda müüri rajades tehtud müüri peale ka pesakesed kiviktaimla taimede jaoks. See müüripealne oli päris ilus. Kes viitsib mu tiigi teemalisi postitusi läbi lapata siis see leiab ka milline ilu seal müüri peal omal ajal oli. Siis aga tulid majja koerad. Muidu toredad tegelased aga neil on tekkinud üks üsna ebameeldiv komme seal müüri peal jalutamas või lihtsalt istumas-lamamas käia. Kahjuks sellega on nad seal olnud taimekesed nüüdseks pea 100% hävitanud. Vot selleks et koerad sinna enam ei pääseks, tuligi mul see aiategemise otsus teha. Lisaks kaitsefunktsioonile pakuks rajatav lippaed ka silmailu. Eelmisel aastal sai samamoodi eraldatud ka tiigi müüristiku nurgas olev kiviktaimla. Eelmine talv harrastasid koerad seal tallamas käia ja koostöös talviste sula-külmtsüklitega ja lume tihedaks tallamisega moodustus kiviktaimlasse kevadeks paks jääkiht mis hävitas mul nii mõnegi taimekese sealt. Nüüd enam koerad sinna ei pääse ja taimestik on hakanud seal hoogsalt taastuma. 

Müürilõik, mille peale on kõnealune lippaed kavas rajada. Paremal on osaliselt näha kiviktaimlat kaitsvat lippaeda (9. aprill 2023).

Tiik vabanes tänavu jääkattest juba märtsi lõpupäevil. Seega kevade areng tiigil on saanud võrreldes mullusega väikese edumaa. Vesi on tiigis suhteliselt selge sest 2021-2022 talv oli kaladele väga ebasoodne ja karpkalad hukkusid kõik. Jäänud on vaid kogred ja linaskid. Viimased aga ei ole jõudnud veel tiigi vett sogaseks ajada. Seega mõõdunud 2022-2023 talvega jõudis kalade puhkeoleku ajal vesi üsna selgeks muutuda. Nii selgeks see muidugi ei jää sest vee soojenedes muuttuvad kalad aktiivsemaks ja vohama hakkavad ka ainuraksed rohevetikad mis tiigi vee rohekaks muudavad südasuveks. Läbi selge vee on näha nii vesiroosi kui ka vesikuppude mulluseid veealuseid lehti. Vesiroosil on isegi paar õiepunga näha allpool veepinda. Need vaevalt et enam vee peale kerkivad ja õitsema hakkavad. Tõenäoliselt need õiepungad ei elanud seda külmaperioodi üle. Aga eks elame-näeme.
Asi, mille üle on mul tõeliselt hea meel on mullu tiigile rajatud ülevool koos äravoolutorustikuga. Äravool asub tiigi kaugeimas, lõunapoolses sopis. Samas vee juurdepumpamine kraavist toimub aga äärmises tiigi kirdeosas, seega vesi liigub läbi terve tiigi sissevoolust ülevooluni ja kannab endaga kaasa ka veepinnal ulpiva prahi: kuuse- ja männiokkad, puulehed, õietolm jms ja see kõik kantakse ülevoolu kaudu tiigist minema. Seega see ülevool toimib mul ka omamoodi tiigiskimmerina, Päikeselistel päevadel panen tiigi pumba tööle ja kraavist tulev värske vesi vahetab tiigis ka vett ja koos vana seisnud veega saan lahti ka veepinda risustavast prahist. See muudab tiigi pinna eriti kirkaks ja seda on ka üleval oleval fotol näha. Üks videoklipike ka ülevoolu olemusest ja toimimisest:

Aialilledest õitsevad hetkel märtsikellukesed ja üha massilisemalt ka krookused. Neid jagub mul siia-sinna murusse ja kiviktaimlassegi. Värvide ampluaa on ka üsna lai: valgest tumelillani. Vehepeale jäävad ka kollased ja helelillad triipudega. Need on eriti kaunid ja üsna suurte õitega:

Lilleke rohus

Kogu see virrvarr on alles algus ja ees on väga põnev aeg. Olemasolevad püsikud-taimed kasvavad eeloleva suve jooksul suuremaks-lopsakamaks. Ootan pikisilmi roniva hortensia kasvuspurti. See on mul mitu head aastat vaid kohanenud ja minimaalselt kasvusid ajanud. Mis mul aias ned hästi tunneb on harilik luuderohi. Lugesite õigesti, luuderohi. Mul siin sisemaal kasvab see väga lopsakalt ja on kõrvalhoone kauseharjani (ca 3 meetrit) oma väänded ajanud. Et ma bluffi ei aja, lisan siia ka ühe tõendava foto oma luuderohust:

Luuderohi on mul tõeliselt võimas. Näib et ka tänavu on see hästi talvitunud. Kõrvalolevas anumas talvitub elulõng mis kasvuperioodiks kolib tiigi silla otsas olevale ronimisvõrele ronima.

Terve taim mul pildile ei mahtunudki. Selle kasvud on pildi ülaservast vaadatuna veel oma meeter maad kõrgemal. Eks hästi tavitumise saladus on ka see et see taim kasvab köetava hoone edelaseinal ja maa ei külmu eriti vahetult seina ääres mitte kunagi. Mul on luuderohtu pandud ka aias paari põlispuu tüvele ronima. Suurem kasvab mul ühe tamme all, ronides mõõda selle tüve juba üle meetri maapinnast kõrgemale. Kui sel õnnestub veel paar talve edukalt üle elada siis on lootust et see igihaljas.liaan ronib mul kunagi ka tamme võrasse. Teine, väiksem luuderohi kasvab mul ühe vahtra all. Kahjuks on vahtral tüves mädanik ja tõenäoliselt tuleb see puu maha võtta ja luuderohi selle all jääb kodutuks.

 Kindlasti tuleb mul juurde aeda ka uut taimmaterjali. Hiljuti kingiti mulle 3 aedhortensia taime. Suured tänud kinkijale! ☺Lisaks ootab aeda istutamist kirss-kontpuu. Plaan on rajada varjuaed maakeldri juurde. Selleks on mul juba tellitud suurem hulk hostsid. Ootan nende kättesaamist. Kiviktaimlasse tuleb kukeharjasid. Kindlasti midagi head ja põnevat veelgi. Elame-näeme.